Objektid
Viimase 30 aastaga on Eestis korda tehtud 50 luterlikku pühakoda. Taastamist ja remonti ootavad sadakond pühakoda. Hetkel kogume annetusi 5 objekti restaureerimiseks. Paljud vanad kirikulood tunduvad uskumatud ja hoiavad endas müstilise maiguga ajaloo ilu. Annetusega saad aidata säilitada meie kultuuri- ja mõttelugu, et ka tulevikus oleks pühakodasid, millest lugusid jutustada.
Toetust on vaja Toomkiriku katuseakende jaoks.
Käesoleva aasta kevadkorje eesmärk on aidata koguda vahendeid Tallinna Toomkiriku katuse vahetamiseks. Muinsuskaitseamet ja Tallinna linna muinsuskaitse osakond toetavad mahukaid töid enam kui 280 000 euroga, kuid kiriku omafinantseeringuna on vaja koguda veel 100 000 eurot.
Toomkirik on Tallinna vanim säilinud hoone, mis valmis juba 1240. aastal. Tegemist on haruldase pühakojaga, kus asub muuhulgas maailma suurim vapp-epitaafide kogu. Ühtlasi on Tallinna Toomkirik Eestimaa kõigi kirikute n-ö emakirik ja peapiiskopi katedraal, kus pühitsetakse ametisse kõik vaimulikud ning toimuvad esindusjumalateenistused.
Katusetööd on jõudnud teise etappi. Esimeses etapis korrastasime kaks akent, kuid oma järge ootavad veel neli katusealust akent, mis tõsteti ette 250 aastat tagasi ja vajavad restaureerimist. Ühe akna restaureerimine maksab ligi 10 000 eurot. Kolm ettevõtjat on nüüdseks juba ühe akna kordategemise enda peale võtnud. Veel ühe akna puhul on võimalik teha 10 000-eurone nimeline annetus – sel juhul graveeritakse aknale annetaja nimi, mis jääb sinna järgmiseks paarisajaks aastaks.
Toetamiseks palume teha ülekanne SA EELK Toetusfondi kontodele selgitusega „Toomkiriku katus“ või „Toomkiriku katuseaken“:
SEB: EE09 1010 2202 6777 6222
LHV: EE77 7700 7710 0303 3811
Swedbank: EE95 2200 2210 6905 4096
Pärnumaal Lääneranna vallas seisab väärikalt Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Paadrema Püha Kolmainu kirik. See kaunis õigeusu pühakoda on olnud kohalike inimeste vaimseks koduks juba üle 135 aasta.
Nüüd pöördub Kirikufond (EELK Toetusfond) Teie poole oikumeenilise toetuspalvega aidata jätkata Paadrema kiriku taastamistöid: kuue kirikuakna, nelja torniluugi ja ühe ümmarguse akna restaureerimist.
Restaureerimistööde kogumaksumus on 29 016 eurot ja töödega tuleb alustada lähikuudel. Kõik vajalikud tööd peaksid saama tehtud 2026. aasta lõpuks.
Paadrema Püha Kolmainu kirik ehitati aastatel 1888–1889. Kiriku projekteeris arhitekt Konstantin Nyman ja ehitust juhtis Feodor Revka koos Muhu saare meistritega. 1998. aastal tunnistati Paadrema kirik riiklikuks kultuurimälestiseks.
2017. aastal toimus Paadrema kalmistul suure pidulikkusega meie kunagise koguduseliikme kirjanik Karl (Karp) Ristikivi põrmu sängitamine kodumaa mulda.
2020–2022. aastatel restaureeriti põhjalikult kiriku tornikiiver, kullati rist ja asendati katkine suur kirikukell terve kellaga. Samuti on korrastatud kirikusaali 12 suurt akent, ehitatud kolm originaalilähedast ahju ning taastatud suur osa kiriku inventarist: kapid, tekstiilid, uksed, metallist küünlajalad, teenimisriistad ja palju muud väärtuslikku.
Aastate jooksul on korda tehtud ka kiriku ümbrus, mis oli kunagi võssa kasvanud ja prügistunud. Tegemist on tõenäoliselt Pärnumaa suurima õigeusu kogudusemajaga ning selle puhastamine ja korrastamine kestis kaks aastat.
Praegu käib veel üks keeruline ja südamelähedane töö – altariseina ikoonikappide taastamine. 1980. ja 1983. aastal toimunud ikoonivarguste käigus viidi kirikust ära 27 hinnalist ikooni. Nüüdseks on kogudus alustanud ajalooliste ikoonikappide taastamist ja kaks ikooni on juba tagasi oma kodukirikus.
Tehtud tööde ja kiriku igapäevaeluga saab tutvuda Paadrema Püha Kolmainu kiriku Facebooki lehel: https://www.facebook.com/paadremakirik
Toetamiseks palume teha ülekanne SA EELK Toetusfondi kontodele selgitusega „Paadrema kirikule“:
SEB: EE09 1010 2202 6777 6222
LHV: EE77 7700 7710 0303 3811
Swedbank: EE95 2200 2210 6905 4096
Toetust on vaja kiriku akende restaureerimiseks.
Vajaminev summa on 71 000 eurot.
Kiriku aknaid remonditi teadaolevalt viimati 1960. aastatel ja mõni neist on praeguseks üsna kehvas seisus. Plaanis on restaureerida kõik 7 topeltakent (14 akent) ja taastada mõne veel säilinud akna ajalooline avamissüsteem.
Kadrina kihelkonnakirik on saleda torniga hilisgooti pühakoda. Täpne ehitusaeg ei ole teada, kuid asjatundjad on pakkunud 15. sajandi teist poolt. Nagu paljudel teistelgi kirikutel, oli ka Kadrina kirikul algselt kaitsefunktsioon. Alles 20. sajandi algupoolel ehitati kiriku aknad laiemaks. Interjööris on hilisemate lubjakihtide all säilinud dekoratiivsed seinamaalingud hilisgooti ja barokiajast. Eriti tähelepanuväärne on elusuurune saarepuust krutsifiks võidukaarel, mis võib olla umbes sama vana kui kirik ise. Altar ja kantsel pärinevad neogooti ajastust. Altarimaali „Ristilt võtmine“ on maalinud tundmatu meister, kelle initsiaalid on G. O.
Praegune orel valmis 1877. aastal Läti meistri Herrmanni tööna. See osteti Peterburi Jeesuse Saksa-Läti koguduselt ja on Kadrina kirikus kõlanud alates aastast 1895. Aastal 2014 tehti pillile põhjalik remont.
Aastal 2000 lõppesid ulatuslikud tööd, mille käigus asendati vana puupõrand paekiviplaatidega. 2004. aastal annetati kirikule uus paekivist ristimiskivi. Uuendatud on ka kiriku elektrisüsteemi. 2021 sai kirik annetuste toel uue elektroonilise juhtimisega kellalöögisüsteemi. Kadrina kirik on palju aastaid olnud osa Teeliste Kirikute projektist.
Toetust on vaja kabeli torni restaureerimisprojekti omafinantseeringuks ja kiriku kooriruumi praeguse olukorra säilitamiseks.
Vajaminev summa on 37 351 eurot.
Kassari kabel vajab toetust torni restaureerimiseks. Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid detaile ning tagada selle terviklikkus. Plaanis on taastada torn ajalooliste fotode eeskujul vastavalt 2022 arhitekt Mihkel Koppeli koostatud projektile.
Käina Martini kirik vajab toetust varemete praeguse olukorra säilitamiseks. Et kaitsta kontraforse edasiste ilmastikumõjude eest on vaja need katta tõrvatud kimmidega, tööde maksumus on 1920 eur. Plaanis on paigaldada ka valvesüsteemid mille paigaldamine maksab 2227 eur.
Käina Martini kiriku lugu
Ennemuiste võttis Hiiumaa vägilane Leiger oma mõistuse ja jõu kokku ning ehitas Käinasse kiriku. Paraku elas Saaremaal tema võimas vend Suur Tõll, kellele jäi üle mere kerkiv torn silma ning tekitas kadedust ja paksu pahameelt. Suur Tõll tahtnud siis kiriku torni maha visata ja saatnud Hiiumaa poole teele kolm kivimürakat, aga need läinud mööda: üks maandus Palupõllu mäele, teine Karjamaa ninale ja kolmas Orjakule. Tänu Tõllu viletsale kiviviskele jäi kirik õnneks püsima, kuid hävines 1941. aastal sõjas Saksa lennuki süütepommi tõttu. Käina kiriku varemed seisavad tänase päevani ja kogudus hoiab neid korras, lootuses, et kunagi tekib võimalus kirik taas üles ehitada.
Kassari kabeli varaseim teadaolev kaardile märkimine pärineb 1709. aastast, mil kabel on tähistatud kivihoonena. Hoone arhailisust rõhutavad paksud kiviseinad, väikesed tiheda ruudustikuga aknad ja pikihoone rookatus. Praegu toimuvad kabelis traditsioonilised kirikuüritused, nagu teenistused, laulatused, ristimised ja matused. Peale selle korraldatakse seal ka kultuuriüritusi: kontserte ja luuleõhtuid.
Saare-Lääne piiskopi eestvedamisel ehitati aastatel 1493–1515 Käinasse hilisgooti stiilis ühelööviline saalkirik. 19. sajandi keskel ehitati kirik ümber ja pärast seda oli kirikus 600 istekohta, mille järgi oli see Hiiumaa suurim pühakoda kuni 1941. aastani. 14. oktoobril 1941 tabas teise maailmasõja keerises kirikut Saksa lennuki süütepomm. Tules hävis kogu inventar ning puidust katuse- ja laekonstruktsioonid.
Toetust on vaja Rakvere Kolmainu koguduse tornikiivri parandamiseks, puhastamiseks ja värvimiseks.
Vajaminev summa on 10 000 eurot.
Rakvere Kolmainu kirik vajab toetust tornikiivri ja katuse parandamiseks. Tornikiivri kate on tugevast vanast plekist, nii et tarvis on parandada vaid mõni sõjast jäänud kuuliauk, plekk puhastada ja värvida. Ka uus, kogukonna toel valminud kiriku pikihoone katus vajab uut värvikaitset.
Rakvere Kolmainu kirik on Rakvere vanim tegutsev pühakoda ja linna vanim hoone, mis on olnud järjepidevalt algsel otstarbel kasutusel. Kolmainu kiriku torn on iga Rakvere linna panoraami lahutamatu osa ning kirik üks peamisi turismisihtpunkte linnas. Vast renoveeritud ja uue ilme saanud Rakvere vanalinna Pika tänava keskse hoonena on kirikul kogukonna keskusena eriline roll. Just siin toimuvad linna kõige pidulikumad jumalateenistused ja kõige suuremad kontserdid. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele punakaspruuni katte saav kirik koos torni ja katusega saab olema uhke punane kirss toredal Rakvere panoraamil.
