Objektid – Kirikufond

Viimase 30 aastaga on Eestis korda tehtud 50 luterlikku pühakoda. Taastamist ja remonti ootavad sadakond pühakoda. Hetkel kogume annetusi 15 objekti restaureerimiseks.

Urvaste Püha Urbanuse kirik

Toetust on vaja akende ja uste restaureerimiseks.

Vajaminev summa on 61 800 eurot.

Urvaste Püha Urbanuse kirik vajab toetust akende ja uste restaureerimiseks. Uued aknad-uksed parandavad kogu kiriku väljanägemist ja siis saame rahuliku meelega aknad avada, et värsket tuuleõhku sisse lasta.

Urvaste Püha Urbanuse kirik asub väga kaunis paigas Uhtjärve ürgoru nõlval Võrumaal Antsla vallas. Urvaste kirik on suur erand kogu Eesti keskaegse ehituspärandi seas: tegemist on ainsa basilikaalse maakirikuga. Seda pühakoda mainitakse esimest korda 1413. aastal, mil apostlik saadik külastas paavst Johannes XXIII ülesandel kogudust Antzenis. Praeguse kuju sai kirik 1889. aastal, kui lammutati keskaegse pikihoone idasein ja altariruum ning hoonet pikendati 1/3 võrra. Urvaste kirikus on Eesti orelimeistrite, vendade Kriisade orel, mille kogudus ostis 1938. aastal. Pneumaatiline orel on kahe manuaali ja 26 registriga kontsertpill.

Sangaste Püha Andrease kirik

Toetust on vaja kiriku peasissepääsu dekoratiivkarniiside ja ukse frontooni korrastamiseks.

Vajaminev summa on 10 000 eurot.

Sangaste Püha Andrease kirik vajab toetust kiriku peasissepääsu dekoratiivkarniiside ja ukse frontooni korrastamiseks, et kirikusse oleks ohutu sisse astuda ning silmale ilus vaadata.

Sangaste kirik asub pika piirkonnaajalooga alal. Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel. Kirikust linnulennult edela suunas mõne kilomeetri kaugusel asub Sangaste loss koos mõisahoonete kompleksi ja mõisapargiga. Kirikust lääne suunas asub paari kilomeetri kaugusel Sangaste kalmistu. Sangaste kirik ja kirikuaed moodustavad miljööväärtusliku kompleksi, millel on suur kultuuri- ja ajalooväärtus. Ansamblile lisab veelgi väärtust paiknemine teede ristil ja ümbritsev Lõuna-Eesti kuppelmaastik. Sangaste kirik osaleb juba aastaid programmis Teeliste kirikud.

Suure-Jaani Johannese kirik

Toetust on vaja kiriku pikihoone katuse restaureerimiseks.

Vajaminev summa on 300 000 eurot.

Suure-Jaani Johannese kirik vajab toetust pikihoone katuse restaureerimiseks, mille käigus saab kirik uue ning vastupidavama aluskatuse ja piiberkivist katusekatte.

Suure-Jaani Johannese kirik – üks Viljandimaa ja Eesti vanemaid kirikuid – ehitati Lõhavere linnuse lähedusse juba 13. sajandil. Keskaegses kirikus on säilinud kaunid portaalid, uhke võidukaar, roosaken ja müüritrepid. Kirik sai küll mitmes sõjas kannatada, aga ehitati ikka üles. 19. sajandil kujundati kirik seest uusgooti stiilis. Alates 2018. aastast on kirikut üha enam korrastatud. Tänapäeval on Suure-Jaani Johannese kirik piirkonna üks olulisemaid vaatamisväärsusi ja turismiatraktsioone. Kirikus toimuvad näiteks Suure-Jaani Muusikafestivali ja Viljandi Orelifestivali kontserdid, tuntud on suurepärane kontsertorel. Ajaloolise kihelkonnakiriku kui kogukonna vaimse keskuse kasutus kasvab ning koguduse tegevus on piirkonnas üha enam tuntud. Koguduse tegemistega saab end kursis hoida Facebooki kaudu.

Lohusuu kirik

Toetust on vaja pikihoone katuse remondiks ja akende restaureerimiseks.

Vajaminev summa 92 000 eurot.

Lohusuu kirik vajab toetust pikihoone katuse remondiks, et paigaldada räästaosas uus katuseplekk ja teha müüriparandusi, ning kiriku akende restaureerimiseks.

1667. aastal ehitas Laiuse lossi omanik Erich Flemming Lohusuusse puukiriku. See sai Põhjasõjas kannatada, aga ehitati 1735. aastal üles lausa luksuslikuna: 20 klaasitud akent, ehtsa kullaga kaetud 24-haruline kroonlühter, kullatud altarikarikas ja tornikukk, kallid vaibad ja altaririie ning Stockholmis valmistatud kirikukell. Seesama kell heliseb ka praeguses neogooti stiilis kivikirikus, mille ehitus algas 1877. aastal. Lohusuu kirik on uhkuse ja ühtehoidmise sammas, tänu millele on kosunud ning arenenud küla ja vald. Lohusuu koguduses on aegade jooksul olnud kolm päris oma õpetajat, enamiku ajast on jagatud õpetajat Torma ja Mustvee kogudusega. Praegune õpetaja Eenok Haamer on kogudust teeninud juba 57 aastat ning teenistused toimuvad 2 korda kuus.

Äksi Andrease kirik

Toetust on vaja torni luukide ja akende ning kiriku välisukse restaureerimiseks.

Vajaminev summa on 40 000 eurot.

Äksi Andrease kirik vajab toetust torni luukide ja akende ning kiriku välisukse restaureerimiseks. Katkiste luukide-akende ja välisukse tõttu kannatab ka kiriku sisemus.

Äksi Andrease kirik asub Tartu maakonnas Voldi külas. Kirikukihelkonda mainitakse kirjalikes allikates esimest korda 1443. aastal. Praegune kirikuhoone on tõenäoliselt ehitatud 1770. aastal, vanimad osad umbes 1500. aastal. Kirik rekonstrueeriti põhjalikult uusgooti stiilis 1887.–1889. aastal, samas stiilis tehti ka sisekujundus. Äksi Andrease kirikus on tegutsenud mitu Eesti kultuuritegelast. Kirikuaias on mälestuskivi 1815–1832 Äksis pastoriks olnud Otto Wilhelm Masingule. Kirikus on pastorina töötanud ka Eesti vaimutegelane August Wilhelm Hupel, juhuluuletaja Carl Gustav von Staden ning koolielu arendaja, eesti-saksa sõnaraamatu koostaja ja esimene Goethe eesti keelde tõlkija Franz von Ackermann.

Juuru Mihkli kirik

Toetust on vaja lõunauste restaureerimiseks.

Vajaminev summa on 9120 eurot.

Juuru Mihkli kirik vajab toetust lõunaküljel asuvate uste restaureerimiseks, sest ajahammas on neid omajagu purenud.

Juuru Mihkli kiriku kui arhitektuurimälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse. 1238. aastal asutati kogudus ja ehitati esimene kirik, sajandi lõpul valmis kivikirik. Seega on kogudus hoidnud pühakoja uksed avatud ja kuulutanud rõõmusõnumit juba üle seitsmesaja aasta. Pühakoda pühitseti esialgu Püha Jüri, hiljem peaingel Miikaeli auks. Kirik ehitati ümber aastatel 1893–1895, saades tänapäeval tuttava sihvaka neogooti stiilis ja ristikujulise põhiplaaniga kuju.

Pärnu-Jaagupi kirik

Toetust on vaja kiriku põranda parandamiseks ja restaureerimiseks.

Vajaminev summa on 55 700 eurot.

Pärnu-Jaagupi kirik vajab toetust põranda parandamiseks ja restaureerimiseks, sest põranda keskosa juba vetrub oluliselt.

Pärnu-Jaagupi kirik on viimaseid katoliku kirikuks ehitatud sakraalhooneid Eestis ja on vanim kirik Pärnumaal. Kirik on pühitsetud palverändurite kaitsepühaku apostel Jaakobuse auks. Kiriku ehitamise täpset aega ei ole teada, aga arvatavalt on kirik ehitatud 15. sajandi lõpul või 16. sajandi algul. Pärnu-Jaagupi kirik on kogukonnale avatud igal pühapäeval jumalateenistuseks ja omaette palvetamiseks. Kirikus toimuvad regulaarselt kontserdid ja kohalik põhikool käib kirikus pühade ajal. Suvekuudel on kirik avatud juunist augustini kõigile palveränduritele ja turistidele.

Põlva Püha Neitsi Maarja kirik

Toetust on vaja kiriku suurte uste ja akende restaureerimiseks.

Vajaminev summa on 36 000 eurot.

Põlva Püha Neitsi Maarja kirik vajab toetust uste ja akende restaureerimiseks. Uksed-aknad on vaja restaureerida, et parandada kiriku väljanägemist ning sooja- ja helipidavust.

Põlva Maarja kirik on üks Vana-Võrumaa vanimaid pühakodasid. Märkimisväärne on keskaegne viilutorni ning tugipiilaritega läänefassaad. 1840. aastatel ehitati kirik põikihoone võrra suuremaks ning selle juurdeehitise pühitsemine toimus 1845. aastal. Samast ajast pärineb ka klassitsistlik altarikujundus baltisaksa kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli maaliga „Ülestõusmine“. Lõuna-Eesti kontekstis unikaalsena on säilinud Põhjasõja-eelsed puidule maalitud altarimaal „Püha õhtusöömaaeg“ (1650) ning apostleid kujutavad kantsli küljetahvlid (1647), mis on eksponeeritud kirikusaali seintel. Põlva kirik on külastajatele avatud aasta läbi peaaegu iga päev ning on ühtlasi koguduse juures tegutseva kristliku põhikooli aula.

Rakvere Kolmainu kirik

Toetust on vaja Rakvere Kolmainu koguduse tornikiivri parandamiseks, puhastamiseks ja värvimiseks ning kiriku katuse värvimiseks.

Vajaminev summa on 46 320 eurot.

Rakvere Kolmainu kirik vajab toetust tornikiivri ja katuse parandamiseks. Tornikiivri kate on tugevast vanast plekist, nii et tarvis on parandada vaid mõni sõjast jäänud kuuliauk, plekk puhastada ja värvida. Ka uus, kogukonna toel valminud kiriku pikihoone katus vajab uut värvikaitset.

Rakvere Kolmainu kirik on Rakvere vanim tegutsev pühakoda ja linna vanim hoone, mis on olnud järjepidevalt algsel otstarbel kasutusel. Kolmainu kiriku torn on iga Rakvere linna panoraami lahutamatu osa ning kirik üks peamisi turismisihtpunkte linnas. Vast renoveeritud ja uue ilme saanud Rakvere vanalinna Pika tänava keskse hoonena on kirikul kogukonna keskusena eriline roll. Just siin toimuvad linna kõige pidulikumad jumalateenistused ja kõige suuremad kontserdid. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele punakaspruuni katte saav kirik koos torni ja katusega saab olema uhke punane kirss toredal Rakvere panoraamil.

Koeru Maarja-Magdaleena kirik

Toetust on vaja laemaalingute avamiseks ja konserveerimiseks.

Vajaminev summa on 65 100 eurot.

Koeru Maarja-Magdaleena kirik vajab toetust viimaste laemaalingute avamiseks ja konserveerimiseks, et taastada kiriku endisaegne värvikirevus. Seejärel saab alustada oreli remonti ja tagasi tuua haruldase Christian Ackermanni krutsifiksi.

Koeru Maarja-Magdaleena kirik kuulub Järvamaa vanimate kodakirikute hulka, mis on rajatud 13. sajandi kolmandal veerandil ja on väliselt üldjoontes samasugune praeguseni. Viimastel aastatel on renoveeritud kiriku aknad ja uksed ning tornis helisevad kaks uut kella, mida juhib automaatika. Kiriku sisekujundus on seevastu muutunud tundmatuseni. Praegused valged-sinakad seinad pärinevad 19.–20. sajandist. Varem on kirik olnud palju värvikam. Tänu avatud kaunitele maalingutele sarnaneb pühakoda üha enam interjöörilt Gotlandi kirikutega.

Tallinna Piiskoplik Toomkirik

Toetust on vaja vajab tornikiivri restaureerimine.

Vajaminev summa on 523 658 eurot.

Tallinna Toomkirik sai oma uhke barokse tornikiivri lõplikult valmis 1779. aastal. Tänaseni kõrgub see väärikalt üle linna ning on märgata Tallinna siluetil koos teiste tornide ja majadega, kinkides meile nii tuttava linnasilueti, kui saabume mere poolt oma koju. Seesama pilt terendab kõikidele meie külalistele ja tervitava Tallinna panoraamina.

Ometi on tornikiivri vaskplekk olukorras , kus see tuleb täielikult välja vahetada, sest vee läbijooksud on aasta aastalt massiivsemad. Seepärast oleme võtnud ette tornikiivri restaureerimise. Kõik ettevalmistustööd on eksperdid teinud ja 2022 aasta on tornikiivri täielik restaureerimine. See töö on kallis ja kogumaksumuseks on 523 658, 71 eurot. Täname, et tulete appi nii väärika torni taastamisel, et torn saaks tervitada meid veel sajandeid Tallinna linna siluetis.

Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Samas tuleb märkida, et kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale ka kirik.

1240. aastal sai kirikuhoone valmis ja kirik pühitseti Neitsi Maarjale. Samal aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ja Tallinna toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik. Seda ülesannet on Tallinna toomkirik täitnud juba aastasadu kuni tänapäevani. Olenemata Eestimaa või Tallinna isandatest on Tallinna toomkirik olnud alati kirikupeade kodukirik.

Eesti iseseisvumise eel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja seati sisse piiskopiamet. Tallinna toomkirik täitis peakiriku ülesannet okupatsiooniajal ja teeb seda väärikalt ka taasiseseisvumise ajal, võttes vastu auväärseid külalisi, nagu kiriku- ja riigijuhid.

Jõhvi Mihkli kirik

Toetust on vaja kroonlühtri renoveerimiseks ja märtrite mälestustahvlite ümberpaigutamiseks.

Vajaminev summa on 9816 eurot.

Jõhvi Mihkli kirik vajab toetust kultuurimälestiste hulka kuuluva kroonlühtri renoveerimiseks ning oreli taha varjule jäänud kahe märterõpetaja mälestustahvli nähtavamasse ja austusväärsemasse kohta paigaldamiseks.

Jõhvi Mihkli kirik on rajatud 13.–14. sajandil ja on suurim ühelööviline kirik Eestis. Vanemate säilinud osade järgi on näha, et kohe alguses oli kavas rajada oma aja kohta hiigelmõõtmetes saalkirik. Seda kasutati ka kaitseehitisena ja ümbritseti vallikraaviga. Alles paar sajandit hiljem, 15.–16. sajandil ehitati kirikule ka torn. Kirik on sajandite jooksul sõdades palju kannatada saanud ja korduvalt uuesti üles ehitatud. Praegune neogooti kiivrikuju anti sellele 1875. aastal. Eelmise sajandi lõpus, 1984. aastal võeti ette suurem remont, mille käigus sai kirik nüüdse kuju.

Kassari kabel ja Käina Martini kirik

Toetust on vaja kabeli torni restaureerimisprojekti omafinantseeringuks ja kiriku kooriruumi praeguse olukorra säilitamiseks.

Vajaminev summa on 15 061 eurot.

Kassari kabel vajab toetust torni restaureerimisprojekti omafinantseeringu tasumiseks. Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid detaile ning tagada selle terviklikkus. Plaanis on taastada torn ajalooliste fotode eeskujul. Uueks tornikatteks plaanitakse tõrvatud laudkatus, tornitippu ehtima sepistatud tuulelipp.

Käina Martini kirik vajab toetust kooriruumi praeguse olukorra säilitamiseks. Kiriku varemete seisukorra säilitamiseks on väga oluline tõrvata üle kooriruumi ja käärkambri katus ning katta idapoolsed kontraforsid kimmidega.

Kassari kabeli varaseim teadaolev kaardile märkimine pärineb 1709. aastast, mil kabel on tähistatud kivihoonena. Hoone arhailisust rõhutavad paksud kiviseinad, väikesed tiheda ruudustikuga aknad ja pikihoone rookatus. Praegu toimuvad kabelis traditsioonilised kirikuüritused, nagu teenistused, laulatused, ristimised ja matused. Peale selle korraldatakse seal ka kultuuriüritusi: kontserte ja luuleõhtuid.

Saare-Lääne piiskopi eestvedamisel ehitati aastatel 1493–1515 Käinasse hilisgooti stiilis ühelööviline saalkirik. 19. sajandi keskel ehitati kirik ümber ja pärast seda oli kirikus 600 istekohta, mille järgi oli see Hiiumaa suurim pühakoda kuni 1941. aastani. 14. oktoobril 1941 tabas teise maailmasõja keerises kirikut Saksa lennuki süütepomm. Tules hävis kogu inventar ning puidust katuse- ja laekonstruktsioonid.

Muhu Katariina kirik

Toetust on vaja Muhu kiriku kooriruumi katuse restaureerimiseks.

Vajaminev summa on 10 180 eurot.

Muhu Katariina kirik vajab toetust kooriruumi katuse restaureerimiseks. Praegu peab katusekate veel vett, kuid hooldus- ja remonttööde viibimine võib juba lähiajal seada ohtu katuse kandekonstruktsioonid. Ainult ühel osal katusest on uus kate, teine osa vajab remonti.

Muhu kirikut mainiti esimest korda 1267. aastal, kuid arvatavasti oli tegu praegusele eelnenud ja tõenäoliselt puukirikuga. Kivist jumalakoja ehitamist ei alustatud enne 13. sajandi lõpukümnendeid. Esmalt püstitati pikihoone seinad, millele järgnes võlvitud kooriruum ja edasi võlviti ka pikihoone.

Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Kivikirik purustati 1703. aastal Põhjasõja ajal ja ehitati uuesti üles 1738. aastal. Muhu Katariina kirikut peetakse proportsioonidelt ja välisarhitektuurilt kõige kaunimaks keskaegseks sakraalehitiseks saartel. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus.

Lihula Eliisabeti kirik

Toetust on vaja kirikuhoone akende restaureerimiseks.

Vajaminev summa on 20 000 eurot.

Lihula Eliisabeti kirik vajab toetust akende restaureerimiseks. Aknaraamid on osaliselt pehkinud ja klaasid ei taha enam ees püsida.

Praegune Lihula Eliisabeti kirik on ehitatud aastatel 1876–1878 endise 13. sajandist pärit kirikuhoone kohale. Kirikus on säilinud vanast kirikust pärit esemeid: orel, üks tornikelladest ja 17. sajandi lõpul Christian Ackermanni valmistatud kantsliskulptuurid. Kirikus tegutseb praegu aktiivne kogudus. Igal pühapäeval peetakse jumalateenistusi ja suvekuudel on kiriku uksed külastajatele avatud.