Objektid – Kirikufond

Viimase 30 aastaga on Eestis korda tehtud 50 luterlikku pühakoda. Taastamist ja remonti ootavad veel ligikaudu 250 pühakoda.

Hetkel kogume annetusi neljale kirikule. Kogutud annetused jagame nende vahel võrdselt.

Kihelkonna Mihkli kirik

Toetust vajab kiriku tornile vaskplekist katusekatte paigaldamine. 

Vajaminev summa on 39 000 eurot.

Kihelkonna Mihkli kirik on rajatud 13. sajandi keskel, kuid torn ehitati kirikule hiljem ja valmis 1899. aastal, olles 62 meetri kõrgusena Eesti üks kõrgemaid kirikutorne ja püsides mere kaldal nii maamärgi kui ka majakana. 120 aastaga on saanud torni puitkonstruktsioon niiskus- ja seenkahjustusi ning muutunud avariiliseks. Eelmisel aastal alustati Muinsuskaitseameti ja Saaremaa valla toetusel restaureerimistöödega. Tööde arenedes jõuti otsusele, et plaanitud tsinkpleki asemel on mõistlikum panna uueks katusekatteks vaskplekk, mis on küll esialgu kallim, kuid kestab kordades kauem.

Kihelkonna kirikus asub Eesti vanim orel. See on pärit 1805. aastast ja selle restaureerimine lõpetati 2018. aastal.

Sellel orelil on alustanud muusikuteed eelmise sajandi alguse Eesti üks tuntumaid organiste Peeter Süda, kellest sai hiljem õppejõud Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Kihelkonnast on võrsunud ka tänapäeva üks maailma hinnatumaid ooperilauljaid Ain Anger.

Tallinna Piiskoplik Toomkirik

Toetust vajab äsja alanud kantseleiremont. Kiriku kantselei on toomkiriku argipäevaelu lahutamatu osa, seal toimuvad leeritunnid, lauluproovid ja pühapäevakoolitunnid. Meie inimesed ajavad seal kirikuasju ning koguduse sekretär ja vaimulik teevad igapäevatööd. Kantseleis võetakse vastu külalisi ning enne teenistust kogunevad seal vaimulikud ja kaasteenijad, et astuda jumalateenistuse kellade kõlades kirikusse teenistusele. Oma aja on ära elanud nii elektri- kui ka küttesüsteem ning kogu ruumi siseviimistlus ja aknad. Ruum restaureeritakse täielikult Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projekti järgi.

Vajaminev summa on 38 680 eurot.

Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Samas tuleb märkida, et kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale ka kirik.

1240. aastal sai kirikuhoone valmis ja kirik pühitseti Neitsi Maarjale. Samal aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ja Tallinna toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik. Seda ülesannet on Tallinna toomkirik täitnud juba aastasadu kuni tänapäevani. Olenemata Eestimaa või Tallinna isandatest on Tallinna toomkirik olnud alati kirikupeade kodukirik.

Eesti iseseisvumise eel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja seati sisse piiskopiamet. Tallinna toomkirik täitis peakiriku ülesannet okupatsiooniajal ja teeb seda väärikalt ka taasiseseisvumise ajal, võttes vastu auväärseid külalisi, nagu kiriku- ja riigijuhid.

Muhu Katariina kirik

Toetust on vaja Muhu kiriku kooriruumi katuse restaureerimiseks. Ülevaatuse ajal pidas katusekate vett, kuid hooldus- ja remonttööde viibimine võib juba lähiajal seada ohtu katuse kandekonstruktsioonid. Uue katte on katusest saanud ainult üks osa, teine osa vajab remonti. 

Vajaminev summa on 78 636 eurot.

Muhu kirikut mainiti esimest korda 1267. aastal, kuid arvatavasti oli tegu praegusele eelnenud ja tõenäoliselt puukirikuga. Kivist jumalakoja ehitamist ei alustatud enne 13. sajandi lõpukümnendeid. Esmalt püstitati pikihoone seinad, millele järgnes võlvitud kooriruum ja edasi võlviti ka pikihoone.

Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Praegune kirik purustati 1703. aastal Põhjasõja ajal ja ehitati uuesti üles 1738. aastal. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus.

Muhu Katariina kirikut peetakse proportsioonidelt ja välisarhitektuurilt kõige kaunimaks keskaegseks sakraalehitiseks saartel.

Tartu Maarja kirik

Toetust vajab kiriku torni tipu taaspüstitamine. 

Vajaminev summa on 70 000 eurot.

Tartu Maarja kirikule püstitatakse 2021. aastal torn. Esialgne torn lammutati 1950. aastatel, kui kirikusse ehitati toonase Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimla. Tööde maksumus ilma tornitipu, avatäidete ja viimistluseta on 640 000 eurot. Kogu kiriku taastamise maksumus on umbes 5 miljonit eurot.

2024. aastal on Tartu Euroopa kultuuripealinn, ühtlasi tähistatakse samal aastal Tartu Maarja koguduse esmamainimise 800. aastapäeva. Koguduse unistuseks on selleks ajaks kolida valmis pühakotta. Igaüks võib olla kirikuehitaja ja aidata Maarja koguduse tagasi koju.

Rukkimaarjapäeval, 15. augustil 1224. aastal toodi Maarja toomkapiitel Otepäält Tartusse üle. Esimese Tartu Maarja kiriku valmimise aasta ei ole täpselt teada, aga arvatakse, et see ehitati 14. sajandil. Kirikuhoone asus praeguse Tartu ülikooli kohal. Läänetorni ja kahe väikese trepitorniga kaunis basiilika hävis Põhjasõjas.

Praegune Tartu Maarja kirik valmis ja pühitseti 1842. aastal. Koguduse liikmete hulka kuulusid ärkamisaja suurkujud, nagu Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula ja Miina Härma. Kirikut nimetatakse ka laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees ja koguduse liige J. V. Jannsen oli üks korraldajatest. 1869. aastal toimus seal I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ja järgmisel päeval kuulutati I üldlaulupidu kiriku tornist pidulike pasunahelidega avatuks.

Kirik hävis 1941. aastal, kui taganev Punaarmee ründas Tartut. Varemed anti üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks ning 1961.–2009. aastani teataksegi Tartu Maarja kirikut kui spordikirikut ja Tartu spordi varjupaika. Siit võrsusid toonase Tartu Kalevi korvpalli suurkujud ja siin on treeninud näiteks olümpiavõitja Jaak Uudmäe.