Objektid – Kirikufond
Tartu Maarja kirik

Toetust vajab kiriku torni taaspüstitamine. Vajaminevast 1 miljonist on koos 570 000 eurot.

Tartu Maarja kirik valmis ja pühitseti 1842, koguduse liikmete hulka kuulusid ärkamisaja suurkujud nagu Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula ja Miina Härma. Kirikut nimetatakse ka laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees, koguduse liige J. V. Jannsen üks peakorraldajatest. 1869 toimus siin I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning järgmisel päeval kuulutati I laulupidu kiriku tornist pidulike pasunahelidega avatuks.
Kirik hävis 1941. a taganeva Punaarmee rünnakus Tartule. Varemed anti üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks ja 1961-2009 teataksegi Tartu Maarja kirikut kui spordikirikut ning Tartu spordi varjupaika. Siit võrsusid toonase Tartu Kalevi korvpalli suurkujud ja siin on treeninud nt olümpia­võitja Jaak Uudmäe.

Narva Aleksandri kirik

Toetust vajab kiriku ulatuslik restaureermine kaasaegseks kirik-kontsertsaal-muuseumiks. Tööde maksumus on ligikaudu 3 miljonit eurot, millest riik on eraldanud 844 000.

Narva ümbruse eestlastele oma kirikut ehitama hakata otsustati 1879. aastal, kirik pühitseti aastal 1884. Linna pommitamise ajal Nõukogude lennuväe poolt 6. märtsil 1944 purustas mürsk kiriku tornikiivri ja põranda, 24. juulil lasti õhku ka terveks jäänud torn. 1962. a võeti kirik koguduselt ära ja sellesse paigutati kaubastu ladu. Kiriku taastamine tekitas 2000ndatel kogudusele suured võlad ja selle tõttu kuulutati 2015. a välja pankrot. 2016. a ostis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik koos riigiga kiriku pankrotipesast välja.

Paldiski Nikolai kirik

Toetust vajavad kiriku aknad ja uks.
Vajaminev summa on 56 580 eurot.

Püha Nikolause ja tsaar Nikolai I järgi nime saanud kirik sai valmis ja pühitseti 1842. aastal. Paldiski “suletud linna” perioodil kasutas Nõukogude sõjavägi seda 50 aastat ohvitseride klubi ja hiljem laona. Taastamistöödega tehti algust aastal 1994.

Tõstamaa Maarja kirik

Toetust vajab kiriku katus. Vihmadega sajab see hajusalt kogu ulatuses läbi, nii et vesi jõuab põrandateni. Remont-restaureerimistööde hind on 70 626 eurot.

Tõstamaa Maarja kirik ehitati aastatel 1763-1768, ent juba 1771. aastal avastati, et sobimatu pinnase tõttu on selle seina tekkinud praod ja varisenud torninurk. 1972 varises kokku kirikutorn ühes kiriku lääneküljega. Varing hävitas ka orelirõdud ja oreli. Varemetes kirikut asuti taastama 1983. aastal, ehitustööd kestsid 2000. aastani, ehitamata jäi tornikiiver.
2005. a jaanuaritorm lõhkus kolmandiku kiriku katusest, mis taastati 2008. aastaks, ent kahjuks ei osutunud see vettpidavaks.