Kirikufond on paari nädalaga kogunud Pärnu Eliisabeti kiriku torni renoveerimiseks 35 000 eurot, millest suurema osa moodustavad ettevõtjailt palutud 2023 euro suurused annetused ning kogumistalgud jätkuvad. Kokku vajab kirik torni renoveerimiseks 340 000 eurot. Pärnu Eliisabeti kirikust toimub tänavu ka jõuluteenistus, kus osalevad Eesti Vabariigi president Alar Karis ja proua Sirje Karis ning jutlustab ja teenib EELK peapiiskop Urmas Viilma. Jõuluteenistusest teeb ülekande Eesti Televisioon.
„Sellel aastal kogub Kirikufond jõulukampaaniaga raha Pärnu Eliisabeti kiriku torni renoveerimiseks, milleks kokku on vaja ligi 340 000 eurot,“ ütles Kirikufond tegevjuht Katri Gailit. „Mullused kogumistalgud Tallinna Toomkiriku tornikiivri uuendamiseks osutusid ettevõtjate hulgas väga populaarseks, kümned ettevõtjad annetasid 2022 eurot, mitmed ka rohkem ning tänaseks ongi tornikiiver korras. Usun, et selle aasta talgute algus on olnud hoogsamgi kui mullune ning Eesti ettevõtjad teevadki kõik Eesti kirikud koos koguduse liikmete ja aktiivsete ning kultuuripärandist hoolivate kodanikega korda.“
„Aasta 1744, mil pandi Eliisabeti kirikule nurgakivi, viib meid sajandeid tagasi. Vaid mõned aastad hiljem, kaugel Saksamaal, alustas helilooja Johann Sebastian Bach barokkajastut kokkuvõtva teosega „Fuugakunst“, et jäädvustada järeltulevastele põlvedele oma ajastu muusikakunst. Barokiajastu sümbolina on meie kultuuriloosse jäädvustatud Pärnu kirik, seda nii arhitektuuris, muusikas, usus kui kunstis. Selle püsimine on meie edasi kanda, meie hoolitseda. Olen väga tänulikud kõigile annetajatele, kuid eraldi tooksin välja ettevõtjad, kes suurte summadega toetades on võtnud oma südameasjaks Eesti kirikute ja kultuuri püsimise,“ rääkis Kirikufondi nõukogu esimees Indrek Laul.
„Kõigi annetajate panus on austusväärne ning usun, et kogumistalgute kogutulemus on vähemalt kaks korda suurem – oleme alguses, iga sent loeb,“ sõnas Kirikufondi juhataja Janek Mäggi. „Vanadest aegadest, esivanemate pärandist nt 500 aastat tagasi, ei olegi meil alles suurt muud kui need kaunid kirikud, millest kaks kolmandikku on kas kehvas seisus või suisa hävimisohus. See on lubamatu ning seepärast tahame Kirikufondiga korda teha kõik Eesti kirikud, mille väärtus on emotsionaalsete asjade kõrval ka väga praktiline: inimesi tuleb harida, paari panna, meeleolu tõsta ja matta. Eluring algab kirikus ja lõpeb kirikus, see on seadus.“
„Pärnu Eliisabeti kiriku nimel tänan kõiki annetajaid ning olen kindel, et saame tornikiivri järel korda kogu kiriku,“ ütles Pärnu Eliisabeti kiriku juhatuse esimees Andres Riivits. „Annetajate toetus annab meile jõudu taastada kirikutorn, mis on pikka aega olnud väga kehvas seisus. Kirikufondi kogumistalgud kinnitavad, et Pärnu Eliisabeti kirikul on oluline roll mitte ainult Pärnu, vaid kogu Eesti kultuuriloos.“
Kirikutele saab annetuse teha siin: https://kirikufond.ee/objektid/
Kirikufond (SA EELK Toetusfond, www.kirikufond.ee) on loodud, et aidata Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul taastada ning hoida kunsti-, kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi kirikutes üle Eesti.
Pärnu Eliisabeti kirik
Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Wülbern. Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev aastaarv: Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750.
100 aastat hiljem, 10. septembril 1850 tähistati taas suure siseremondi lõppemist: kirikusse paigaldati uus altar ja kantsel. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autoriks oli Hollandist pärit kunstnik van der Kann. Kevadest kuni sügiseni 1893 ehitati Eliisabeti kirikule uus telliskividest tiibhoone, ühtlasi remonditi vana osa, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Kirik pühitseti uuesti 19. oktoobril 1893. aastal.
Orelirõdu sai oma praeguse kuju aastal 1928 seoses uue oreli ehitamisega. Kirikut valgustavad ajaloolised kroonlühtrid: uues tiivas kannavad nad aastaarve 1674 (pärit varasemast Jaani kirikust) ja 1750 (kingitus Eliisabeti kiriku pühitsemise päevaks), peakäigus 1893 – kõik kolm kingiti juurdeehituse valmimise auks, kaks väiksemat Nikolai koguduse ja suur lauluseltsi „Endla” poolt. Tornikelladest on üks valatud Peterburis aastal 1824, teine aastal 1857. Kiriku uuele abihoonele pandi nurgakivi 19. oktoobril 1993, hoone valmis ja pühitseti aastal 1995.