Eesti rahvusliku ärkamisaja ühe keskuse ja laulupidude sünnikodu, Tartu Maarja kiriku torni taastamiseks on koos üle poole summast.
Arvutuste kohaselt läheb torni ülesehitamine maksma ligi miljon eurot ja praeguseks on sellest suuresti heategevuslike algatustega kokku kogutud 570 000 eurot. Nüüd loodetakse eesmärgile jõudmist kiirendada Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) toetusfondi ehk kirikufondi kaasabil.
Kirikufondi tegevjuht Katri Gailit märkis, et fond kogub praegu raha nelja kiriku ja koguduse hüvanguks. Lisaks Tartu Maarja kirikule toetatakse Narva Aleksandri, Paldiski Nikolai ja Tõstamaa Maarja kirikut. Kampaaniatega kogutavatest annetustest osa läheb praegusel raskel ajal hingehoiutöö korraldamiseks, osa suunatakse ehitustesse.
Linnalt 100 000 eurot aastas
«Esimest avalikku annetuste kogumise kampaaniat alustasime 14. aprillil ning see kestis 6. maini, kogusime üle 30 000 euro. Selle summa sees on ka mitu suurannetust, mille toel saime esmalt luua fondile ka infrastruktuuri järgmiste ettevõtmiste tarvis,» sõnas Gailit. Heategevuskampaania, mille käigus kirikutele raha kogutakse, kestab esialgse plaani järgi terve aasta.
Tartu Maarja kiriku sihtasutuse juhataja Silvia Leiaru sõnul teeb sihtasutus fondiga tihedat koostööd ja see on seni sujunud hästi. «Oleme tänulikud, et meil õnnestus olla üks neljast toetatavast kirikust. Tegu on igati tänuväärse ja toreda ettevõtmisega,» sõnas ta.
Leiaru tuletas meelde, et Maarja kiriku teises maailmasõjas põlenud ja 1950. aastatel lammutatud torni ülesehitamiseks hakati raha koguma eelmisel aastal.
«Praeguse seisuga on koos Tartu linna toetusega olemas 570 000 eurot. Linn panustab igal aastal kiriku taastamisse 100 000 eurot, mis on mõeldud just ehituseks. Oleme raha kogunud ka kampaaniatega, näiteks kollasärklaste kampaania, mille käigus kogusime annetusi Tartu tänavatel ja mitmetel avalikel üritustel, samuti üldlaulu- ja tantsupeol Tallinnas. Meil on olnud ka üks suurettevõtjast annetaja, kes toetas 100 000 euroga,» rääkis Leiaru.
Sihtasutuse juhi sõnul plaanitakse torni ehituse hange välja kuulutada tänavu varasügisel. «Meil ei ole küll kogu summat veel koos, aga vaatame, millised võimalused avanevad. Üks võimalus on mahte planeerida nii, et torn valmib näiteks kahes osas,» selgitas Leiaru.
Okupatsiooni ajal põllumajandusakadeemia spordihoonena kasutatud kiriku juures on eelmisest tornist säilinud neli vundamendiosa. Et need on endiselt väga tugevad, saab nendele toetada ka uue torni.
Sõjatules kahjustada saanud ning 1950. aastatel lammutatud torn asus kiriku peasissekäigu kohal. FOTO: Sille Annuk
Ehitustöid jagub nii sees kui väljas
Kogu kiriku taastamine võib Leiaru hinnangul maksma minna umbes viis miljonit eurot. Sellest 200 000 on juba kulunud esimesele etapile, mis loeti lõppenuks läinud aasta mais.
«Esimeses etapis käisid tööd kiriku sees. Kaevasime hoonest pisut pinnast välja, süvendasime natuke. Valasime ära uute seinte taldmikud ja ehitasime kandvad vaheseinad, mis andsid võimaluse kirikusaali sisemus muuta kahekorruseliseks. Seega kirikusaal tõusis siis justkui teisele korrusele: kiriku peasissepääs asub teise ja esimese korruse vahel ning juurde on tekkinud poolkorrus,» kirjeldas Leiaru.
Muu hulgas on nüüdseks Maarja kirikus valatud põrand ja osaliselt valmis ehitatud Tiigi tänava poolses hooneosas vahesein, mis eraldab saali kõrvalruumidest. Viimased on plaanis tulevikus kujundada kontoriruumideks, mida saaks kasutada näiteks EELK perekeskus või mõni muu kiriku katuse alla sobiva funktsiooniga asutus.
Lisaks torni taastamisele on vaja korrastada ka kiriku fassaad, samuti jätkata sisekonstruktsioonide ehitamist ja viimistlemist. Muu hulgas on kavas pühakotta paigaldada orel.
EELK Tartu Maarja koguduse nimekirjas on umbkaudu 2000 liiget, kellest veidi üle 200 on aktiivsed liikmemaksu maksjad.